Therāpadāna

Sereyyavagga

7. Phala­dāyakat­thera­apadāna

“Ajjhāyako mantadharo,
tiṇṇaṃ vedāna pāragū;
Hima­van­tassā­vidūre,
vasāmi assame ahaṃ.

Aggihuttañca me atthi,
puṇ­ḍarī­ka­phalāni ca;
Puṭake nikkhipitvāna,
dumagge laggitaṃ mayā.

Padumuttaro lokavidū,
āhutīnaṃ paṭiggaho;
Mamuddha­ri­tukāmo so,
bhikkhanto mamupāgami.

Pasannacitto sumano,
phalaṃ bud­dhassadā­sahaṃ;
Vittisañjanano mayhaṃ,
diṭṭha­dhamma­su­khā­vaho.

Suvaṇṇavaṇṇo sambuddho,
āhutīnaṃ paṭiggaho;
Antalikkhe ṭhito satthā,
imaṃ gāthaṃ abhāsatha.

‘Iminā phaladānena,
cetanā­paṇi­dhīhi ca;
Kappānaṃ satasahassaṃ,
duggatiṃ nupapajjati’.

Teneva sukkamūlena,
anubhotvāna sampadā;
Pattomhi acalaṃ ṭhānaṃ,
hitvā jayaparājayaṃ.

Ito sattasate kappe,
rājā āsiṃ sumaṅgalo;
Satta­ratana­sam­panno,
cakkavattī mahabbalo.

Paṭisambhidā catasso,
… pe …
kataṃ buddhassa sāsanaṃ”.

Itthaṃ sudaṃ āyasmā phaladāyako thero imā gāthāyo abhāsitthāti.

Phala­dāyakat­theras­sāpadā­naṃ sattamaṃ.