Therāpadāna

Sereyyavagga

10. Paduma­pūja­kat­the­ra­apadāna

“Hima­van­tassā­vidūre,
gotamo nāma pabbato;
Nānārukkhehi sañchanno,
mahā­bhūta­gaṇālayo.

Vemajjhamhi ca tassāsi,
assamo abhinimmito;
Purakkhato sasissehi,
vasāmi assame ahaṃ.

Āyantu me sissagaṇā,
padumaṃ āharantu me;
Buddhapūjaṃ karissāmi,
dvipadindassa tādino.

Evanti te paṭissutvā,
padumaṃ āhariṃsu me;
Tathā nimittaṃ katvāhaṃ,
buddhassa abhiropayiṃ.

Sisse tadā samānetvā,
sādhukaṃ anusāsahaṃ;
Mā kho tumhe pamajjittha,
appamādo sukhāvaho.

Evaṃ samanusāsitvā,
te sisse vacanakkhame;
Appamādaguṇe yutto,
tadā kālaṅkato ahaṃ.

Ekanavutito kappe,
yaṃ puppha­ma­bhiro­payiṃ;
Duggatiṃ nābhijānāmi,
buddha­pū­jāyi­daṃ phalaṃ.

Ekapañ­ñā­sakappamhi,
rājā āsiṃ jaluttamo;
Satta­ratana­sam­panno,
cakkavattī mahabbalo.

Paṭisambhidā catasso,
… pe …
kataṃ buddhassa sāsanaṃ”. (1863)

Itthaṃ sudaṃ āyasmā padumapūjako thero imā gāthāyo abhāsitthāti.

Paduma­pūja­kat­theras­sāpadā­naṃ dasamaṃ.

Sereyyavaggo terasamo.

Tassuddānaṃ

Sereyyako pupphathūpi,
pāyaso gandhathomako;
Āsani phalasaññī ca,
gaṇṭhi­paduma­pupphiyo;
Pañcuttarasatā gāthā,
gaṇitā atthadassibhi.